| Pressiteade 3 - 29. juuni 2011 |
Vastvalminud Haridusstrateegia 2020 pakub Eestile tegevussuunad selleks kümnendiksTäna esitas Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ühine töörühm haridus- ja teadusministrile Eesti Haridusstrateegia 2020, mis käsitleb haridusvaldkonda ja selle väljakutseid esmakordselt tõenduspõhise tervikülevaatena, pakkudes võimalusi Eesti arengu ja elukvaliteedi edendamiseks käesoleval kümnendil. „Haridus pole asi iseeneses ega midagi teise- või kolmandajärgulist, vaid samaväärne ühiskonna ja riikluse tugitala nagu kestlik majandus. Tegus ja tubli Eesti jaoks on möödapääsmatu elukestva õppe kui mõtteviisi arendamine – seda kinnitavad vastvalminud haridusstrateegias esile toodud väljakutsed Eesti jaoks,“ lausus strateegiat koostanud hariduses osalemise ekspertgrupi juht Marju Lauristin. „Kümne aastaga võib palju muutuda, kui selleks täna jõupingutusi teeme. Sisuliselt pole meil ka muid valikuid, kui Eesti tahab elukvaliteedi innovaatilisuse poolest Euroopa Liidus esirinda jõuda.“ Haridusstrateegia juhtkomisjoni liige Krista Loogma lausus, et Eesti hariduse viis suurt väljakutset on liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas, õpetaja positsiooni ja maine tõus, õppes osalemise kasv, hariduse tugevam seostamine innovaatilise majandusega ning uue digikultuuri kujundamine haridusruumi osaks. „Haridusstrateegia pakub välja lahendused, millest osa on lihtsamalt rakendatavad, kuid mõnede lahenduste puhul on vaja poliitilist otsust või laiemat konsensust. Samas on selge ka see, et nii mõnegi strateegia meetme elluviimiseks on õiguslik keskkond juba olemas, pigem on küsimus juba kehtivate regulatsioonide ja olemasolevate võimaluste rakendamises“ „Haridusstrateegia 2020 erineb oluliselt teistest sarnastest ettevõtmistest ning peaks seetõttu omama ka suuremat kõlapinda ühiskonnas. Liiatigi on tegemist tahes või tahtmata meid kõiki puudtava teemaga,“ lausus Lelo Liive Eesti Koostöö Kogust. „Esmakordselt koostasid strateegia kolm osapoolt, mis võimaldas pakkuda valitsusvälist vaatenurka. Ekspertgruppide loodud teadmistepõhine ülevaade on unikaalne ning ta on teiste strateegiate ülene, püüdes innustada inimest ennast harima kogu ta elukaare jooksul.“ Järgmine samm Haridusstrateegia 2020 kui elukestva õppe strateegia ellurakendamisel ja propageerimisel toimub projekti Elu5x ehk Elukestev õpe eluviisiks raames. Järgmise aasta kevadeni kestva Elu5x (www.elu5x.ee eesmärk on Eesti inimeste teadlikkuse tõstmine elukestva õppe võimalustest ning motivatsiooni kujundamine eneseharimiseks. ) Haridusstrateegia materjalid on kättesaadavad Eesti Koostöö Kogu kodulehel (www.kogu.ee ja www.elu5x.ee). Eesti Koostöö Kogu (EKK) www.kogu.ee on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. Käesoleva aasta aprillis võeti vastu uus programmdokument – Harta 2011, mis tegevusmissioonina tõstatas Eesti ühiskonna ja inimeste elukvaliteedi teema. Harta 2011 sisaldab neljale põhivaldkonda – inimvara väärtustamine, haridus, teised rahvused kui ühiskondlik rikkus ning avaliku halduse uuendamine. Nendes valdkondades sõnastavad Harta osalised konkreetsed Harta Ettepanekud vastava valdkonna arengu eest vastutavatele esindusdemokraatia institutsioonidele ja avalikkusele. Harta protsessiga on tänaseks ühinenud üle 70 organisatsiooni. EKK ja Harta protsess ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatusega, vaid kutsub neid koostööle. EKK tegevuse väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne, mis vaatab Eesti arengut rahvusvahelises võrdluspildis. MTÜ Eesti Haridusfoorum on asutatud 1995. aastal . Eesti Haridusfoorumi (EHF) tegevuse põhiideeks on olnud hariduse sõlmküsimuste analüüsimine, hariduspoliitiliste huvigruppide esindajate koondamine, osalusdemokraatia, partnerluse ja ühiskondlike kokkulepete põhimõtete edendamine Eesti hariduspoliitikas. Haridusfoorumi tegevus on olnud seotud nii hariduspoliitiliste võtmeprobleemide tõstatamise ja analüüsimisega kui ka haridusstrateegia ja hariduspoliitika põhisuundade väljatöötamise ja kokkuleppimisega. 1998. aastal koostati EHF-s Eesti haridusstsenaariumid 2015 ning seejärel koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga strateegiadokument „Õpi-Eesti“, mis on koos Foorumitel vastu võetud dokumentidega on oluliselt mõjutanud nii hariduspoliitilise mõtte arengut kui ka hariduspoliitikat Eestis. Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Sotsiaalfond. Lisainfo: Lelo Liive Mati Heidmets Kalle Küttis Krista Loogma Lisa: Haridusstrateegia 2020 väljatöötamisest (PDF formaadis) Eesti hariduse viis väljakutset - Eesti haridusstrateegia 2012-202 PROJEKT (PDF formaadis) Eesti haridusstrateegia taustamaterjal (PDF formaadis) |
